Thursday 28 January 2016

WEEK 2 (and a half) - completed!

Töölt saabunud peiksi ootas ees selline vaatepilt:


Dramatiseering



Nädal möödus hästi. Välja arvatud see vahepealne meltdown. Ja selles kauneust täis ilmas jalutamas/sörkimas käies huuleohatise 'üles korjamine'. Sux.
Olen enam vähem saanud treeningud paika. Igapäevaselt teen läbi 20-59min muskliehitust, alati erinev piirkond; upper body, back, chest, butt and thighs, arms..
Olen leidnud endale ka (tasuta) mentorid: Kelli ja Daniel. Abielupaar, kes on pühendunud loomaks tervislikku eluviisi kõigile, ilma, et selleks peaks välja käima hunniku 'pappi'. Juhuslikult sattusin ühe nende video peale ja.. I have been in love ever since. Neil on kuidagi selline usaldusväärne aura ja loogiline jutt, faktide ja seletustega. Ekraanil ei tõmble mingi suurte rindadega, valehigiga, üleõlitatud, feik entusiasmiga meigitud mimm, vaid täiesti puhas ja naturaalne naine, kes ei aja raha taga. Mitte et mul teiste vastu midagi oleks, eelistused, lihtsalt.
Kui olete huvitatud, siis:





Söögiga on olnud kõik normide piires. Poes lihtsalt korraks lasen pilgu üle forbidden sectioni, hingan rahulikult sisse ja välja, naeratan endale, ja liigun kätt sirutamata edasi. GOALS. Ja peiks näitas mulle puu- ja juurviljaturukest, kus saab head kraamensit. Ja mett paneme ka lihale maitseks juurde. Wierdstuff.


Hommikusöök


Lõuna- ja õhtusöögi valikud

Tahtsin tegelikult juba eile blogi täiendada, aga kuidagi tuli hoopis mõte katsetada pähklivõi tegemist. Distractions.. Peiks sai ülisoodsalt suure kotitäie kreeka pähkleid. Miskit oli ju tarvis nendega ette võtta ja nutbutteri isu oli suur.





Aga mis päris hästi ei edene, on toiduajad ja -kogused.
Kuna olen suhteliselt kodune (loe: töötu) ja eriti ei liiguta väljaspool korterit oma motivatsioonitutel päevadel, siis 'karistan' end väga tillukeste portsjonitega.
Segane on ka see, millal ma peaksin sööma korralikku toitu. Ma tean, mis see korralik endast ette kujutab ja värki, aga millal see peaks toimuma, tekitab minus ikka veel probleeme.. Enne trenni on natuke paha, sest siis on raskem end liigutada ning intensiivsemat trenni tehes tulevad välja 'krooksud'. Kohe pärast treeningut pole aga isu. Peab tekitama hakkama?
Olgu. Tegelt on asi selles, et ma ei ole endale paika pannud trennimise kellaajad, et siis nende järgi omakorda vaadata üle toidu tarbimise ajad. Kõige kergem oleks vist kohe alguses selle peale tulla, aga elu ei oleks lill, kui kõik asjad nii lihtsalt käiksid.. Homsest hakkan korralikuks! 








Läks juba peaaegu meelest. Käisime laupäeval uisutamas! See oli kuskil täiesti suvalise aasa peal, kus lörtsist allesjäänud vesi oli siledalt ära jäätunud. Nii kaunis.







(Mul on ülimalt hiiglaslik jäätise isu peal.)


Thursday 21 January 2016

What was I going to say?..

Kenasti on läinud. Vist. Ma usun küll. Olen igapäevaselt teinud vähemalt tund aega trenni. Söönud päris korralikult, värsket kraami, natukene saia (leiba enam ei ole). Vaikselt hakkab aga söök üksluiseks muutuma. Samad juurviljad, köögiviljad.. Uurin kõikvõimsast netist igasugu fakte ja niisama infot toitumise ja trenni kohta. Ja seda on NII PALJU. Ei suuda kõike korraga ära hoomata.
Millal ma peaksin andma kehale trennitegemisest puhkust? Kas tund aega päevas IGA PÄEV on liiga palju? ''Kuula oma keha'' - lause mida kuulen/näen/loen igal pool. Kuidas see veel käib? Ma tean, et asi peaks olema super deep ja avatud südamega peab hingama ning rinna peab tegema lahti.. Wait what? Ehk ma pole asjadest lihtsalt hästi aru saanud. Võib-olla on asjad palju kergemad kui ma arvan.
Oeh. Täna on lihtsalt üks sellistest päevadest, kus ma küsin endalt, milleks kõik see 'jama'? Miks mitte haarata liitrise karamellijäätise järele või hoopis nautida koorest pennepastat hunniku juustuga? Ma võiks ju seda vabalt teha. Aga oma jäärapäisuses tean, et ei suuda hetkel nii hästi minevat tervislikku toitumist pooleli jätta, lihtsalt mingi cravingu pärast. Regret on suurim valu, mida eales suudaksin endale tekitada.

It's hard to make sense.

Mul oli küll toitumiskava, mille järgi tegutsesin, kuid see 'lagunes' ära. No mitte kuidagi ei sobinud. Pean/tahan arvestada ka oma peiksiga, kellele meeldiks süüa ka igasugu muud manti, mis mulle näiteks ei sobi. Ja kahte erinevat lõuna/õhtusööki teha tuleks rahakotile liiga valulik. Ja aegavõttev. Võib-olla ei saagi teisiti. Vähemalt on ta väga toetav ja ei ole kurtnud, et tehtud toit ei maitse. 
Kuidagi veider on kogu aeg söögist mõelda. Mida nüüd teha? Kuidas, mida, millal teha? Mulle maitsevad väga juur- ja puuviljad. Ja liha. Kuidas neid kombineerida nii, et üksluiseks ei muutuks? Ma pole eriline kokk, oskan vaid värve sättida. Aga interneedus on suur ja lai, mul on vaja lihtsalt uusi retsepte usaldama hakata. Vaatan lähipäeval täpsemalt, mida need Paleo toidud endast kujutavad.. 

Kuidagi kergem hakkas. Motivatsioon edasi pürgida tuli tagasi. Ehk oligi mul lihtsalt vaja see sodipudi hingelt ära saada. Blogi pidada on tõesti mõistlik. 
Hoian sihti silme ees. Esmalt väikesed eesmärgid, mis omakorda pürgivad selle suurema poole - olla endaga rahul. Püsivalt, mitte periooditi. 

Need madala enesehinnangu-tundega päevad tuleb võtta vastu, need lahti harutada, päris probleemi üles leida ning selle positiivsusega ära lömastada. Hihi. 


Throwback Thursday





Approx 97-98kg, 168cm

Tuesday 19 January 2016

WEEK 1 - completed!

Ainsad musklid, mis ei valuta, on näppudes. 





Pärast reedet võtsin end ikka päris korralikult käsile.
Challenge'i alguses panin paika ka Cheat Day - laupäev. See on vajalik, et organism saaks aru, kui kasulik on tervislik toitumine, kui ta saab maitsta midagi ebatervislikku. Erandid kinnitavad reeglit. Seega, esimese asjana hommikul lubasin endale pannkooke. Valge jahu ja (0,5tl) vanillisuhkruga. Tean küll, et on olemas igast muud manti (nt täistera nisujahu) nende asemel, et saaks ikka tervislikumalt, kuid tahtmine oli just vanade heade pannukate järele, mida alati ikka söönud. Välja arvatud suhkrukogus, mis oli pea olematu. Lisasin kookoshelbeid ja hiljem kaerahelbeid. Lisaks veel hea sõbranna isetehtud tšilli-paprika-vanillipulga mindblowing moos (+ banaanilõigud).





Ja siis tuli ''tädi Irma'' külla. Pidime peiksiga minema väiksele sörgile. Mul oli tuju nii maas, aga ta pushis mind nii kannatlikult, kuni olin vastumeelselt trenniriided selga-jalga ajanud ja juba astusime korterist välja. Kokku sai sörgitud veidi alla kuue kilomeetri. Tagasi sooja tuppa jõudes oli nii hea meel, et mul selline tugi olemas on, kes vaatamata jonnile alla ei anna.
Pühapäev oli rahulik, niisama lössitamise päev, aga kokku oli lepitud, et kell 15 läheme uuele sörgile. Poolteist tundi hiljem oli kaotatud 980 kalorit ja maha joostud/kiirkõnnitud natuke üle üheksa kilomeetri!!
Enesetunne on kordades paranenud. Tunnen/näen vaikselt, kuidas sendimeetrid mu küljest hakkavad kaduma.





Toidu osa on olnud mitmekesine. Jälgin karmilt, mida endale suhu pistan. Vahepalad on olnud vaid puuviljad, (ning ka seda väikeses koguses). Peiks tegi ülimaitsvat suppi, mida jätkus kolmeks õhtusöögiks. Ma isegi ei tea, mis kõike ta sinna sisse pani, aga see oli super! Üks asi on kindel: seal oli vaid värsket kraami ning puhas liha.
Juur-köögiviljadest on meil alati olemas seller, porrulauk, shampinjonid, porgand, brokkoli, erineva värviga paprikad, spinat, tomat, kurk. Vähemas koguses peeti, lillat kapsast, kabatšokki ja baklažaani. Keedetult, praetult, vokitult. Nomnomomom!
Kolmeks lõunasöögiks sai tehtud kotlette. Kahjuks sai kotletimaterjal enne otsa, kui see jõudis 'üle visata'. Lihtsalt niii head!
Retseptikene: Hakkliha, tükeldatud sibulat, porrulauku ja shampinjone, näpuotsake kurkumit, soola, musta pipart, cayenne'i, tilluke pigistus kanget sinepit ja ekstra süütut oliiviõli. Mudida kõik kokku ja TADAAAA! Tastes like magic. Praadimisel enam pannile lisaks õli ei pane.
Ma hullult soovitan osta endale korralik pann (kui just juba ei ole), mis ei võta külge. Väga palju võidab õli kasutamise arvelt. Näiteks muna praadides või pannukaid tehes ei kasuta ma tilkagi õli. Meil on Tefloni wokpann ja tavaline, praadimise jaoks.







Eile otsustasin õueskäigu asemel teha toas HIIT treeningut (https://www.youtube.com/watch?v=Co9CpHYl20M).
MOTHERJESUSIALMOSTDIED! (But did you really die?)
 Esimene 20min olin juba keel ripakil, hingetu, iiveldamas. Peas oli ainult üks mõte: ma proovin ühe minuti veel, ja siis ma enam ei jõua. Okei, üks minut veel.  Ja veel üks minut. Ma saan hakkama, natukene teen veel. Ja siis oligi juba venituse aeg saabunud. Surusin end sellest hullusest läbi. Ei teinud küll päris brutal versiooni, aga 812kcal oli kadunud nagu niuhti! Ja täna, teisipäeval, ma olen niiiii sore. Jumal hoidku, kui ma peaks midagi maha kukutama ja seejärel proovima seda üles tõsta! Kükitada on keeruline, käelihased annavad märku. BUT IT FEELS SO GOOOD!






Friday 15 January 2016

Viies päev, walking the long road..

Trenni tegemisega on raske alustada. (Captain Obvious andis mulle juba selle lause pärast vastu pead, ma lihtsalt ei osanud kuskilt mujalt alustada kui puhtast tõest).
Teisipäev pidi olema suur trennialgusmotivatsioonirikkuseline päev/õhtu. Aga ei olnud. Ka kolmapäeval ei suutnud ma ennast kokku võtta. Liigutasin end küll veidi rohkem kui enne.. Tegin paar hüppavat Jaaku (jumping jacks), joogavideo proovisin järele, tõmblesin niisama. See suruv süütunne, et ma ennast kokku pole võtnud, hakkas vastu otsusele leida hingerahu ja hakkasin end maha tegema. Asjad kiskusid veidi kiiva.
Toidu koha pealt aga olen leidnud tasakaalu. Täiesti nulli on viidud 'rämpsu' söömine. Isegi ei tunne vajadust shokolaadi ega krõpsude pihta (for now).
Hetkel ainus küsimus on see, millal peaksin trenni tegema? Enne sööki, pärast sööki? Õhtul või hommikul? Aga eks see ka rutiini tekkimise käigus selgub.
Minu peamine moto söögi valmistamisel on 'Päris toit ei koosne koostisosadest. Päris toit ongi koostisosad'. (Kõlab veidi paremini inglise keeles, tho)





Neljapäev algas paremini.
Olin lõpetanud oma mahategemise ja suhtumine trenni positiivsem.
Ajasin end toast välja.
Ma olin avastanud eelmine päev, et kõik (total of 2, haha) spordirinnahoidjad on mind maha jätnud. (Või vice versa). Kogemata juhtus üks jääma kohvrit pakkides peitu ning resideerub hetkel Eestis. Teine on lihtsalt teadmata kadunud, teadmata riigis..
Suund suure supermarketi Tesco poole. See asub paar kilomeetrit korterist eemal. Eelmine kord seda külastades nägin, et nad olid lisanud sinna Sportsdirect'i esinduskaupluse ning tahtsin sinna nüüd jalutades uudistama minna.
Pood oli suur ja kirevat kõigesust täis. Kaotasin korraks pea, tahtsin lihtsalt kõike krabama hakata. Oli väga palju allahindluseid, mis nii kutsuvalt riidenagis rippusid. Kuid mul oli eesmärk (ja budget): spordikopsukad.
Lahkusin poest sportsbra JA uute botastega. UPS





Täna, reedel, olen ma olnud juba päris tubli.
Tegin  läbi Fitness Blender Barre Workout Video (https://www.youtube.com/watch?v=OC9VbwyEG8U), mis näitas, kui vormist väljas ma tegelikult olen. Treeningu kestus oli vaid 39min, kuid juba poole peal olin suremas.. (But did you die??) Iiveldushoog tuli peale, pekk nuttis. Seda läbi teha oli väga piinarikas ja ma karjusin 'vihast' iga harjutuse pihta. Kui video läbi sai ning ma olin selle (võib isegi öelda, et edukalt) ära teinud, valdas mind nii uhke tunne. Kõik mu lihased ärkasid üles ja tänasid mind. Kuna mulle meeldib lõdvestust korralikult teha, ei ole ma kuskilt eriti 'katki'.





Olen käinud maha tegelikult juba väga pika maa. Mu suurim number kaalul oli 96. Hetkel on see kuskil 78 kandis.
Selle kaotamine ei olnud raske.
Olen alati olnud rohkem chubbychick. 2015 aasta jaanuaris astusin oma esimese sammu jõusaali. See oli parim otsus, mille olen kunagi vastu võtnud. Sealt algas kahanemine. Vaikselt, vaikselt.
Alguses ei tahtnud kaal kuidagi langeda. Püsis isegi sama päris pikalt, kuid peeglisse vaadates nägin korralikku muutust. Eriti näopiirkonnas





Mõneks kuuks jäi asi kuidagi toppama.
Kuna mul on elevandisuurused jalad, on minu suurust kinga raske leida. Seega iga päev tööl kandsin number väiksemat kinga ning see tegi pahandust mu suurte varvastega. Kohalikud 'arstid' võtsid korralikult aega nende ravimisega ning keelasid mul jõusaalis käimise (või üldse varbale liigategevate asjade tegemise). Sealt algas trennimise allaminek. Rutiin oli lõhutud. Mõni päev tuli ikka ette, et liigutasin end üle keskmise, aga tagasi täisvõimsusele enam pürgida ei suutnud. Ka suve BFit võistluses hea koha saavutamine oli selle tõttu mõjutatud.
Ma olen väga rõõmus, et Hers Ajakiri seda konkurssi kordab. Seekord pushin end kiiremini, kaugemale, kõrgemale!

Selle noodiga lõpetan tänase vatramise. Ehitan teki sisse koopa, joon teed, ja vaatan peiksiga mõnd head filmi.


Tuesday 12 January 2016

Esimene päev möödas! (I'm still breathing)




Kui alustada millegi uue ja tähtsaga oma elus, on esimene päev sellest väga oluline. See näitab ära, kuidas jätkub edasine kulg.
Mulle tundub täna, pärast esimest päeva, et alustasin vale jalaga. Kuigi alles eile oli mul endale hea põhjendus, miks ma nii asju planeerisin.

Okei. Asi kõlab hullemini kui ta tegelikkuses on. Mu eilne kava nägi välja väga lihtne. Panin endale paika punktid, mida ma peaks sellel päeval ära tegema. Üks otsustest oli mitte teha trenni oma esimesel päeval. Kõlab väga shokeerivalt, kuid mu reasoning oli, et ma ei hüppaks pea ees võistlustulle ega krabaks endale liiga palju korraga ühele taldrikule. 
Strateegia on võtta rahulikult ja loomulikult. Easing into it, võib öelda. 

Panin paika söömakordade kella-ajad. 

07.30 Hommikusöök
12.00 Lõunasöök
16.30 Õhtuoode
20.00 Õhtusöök

Kui hästi/halvasti need kellaajad mulle mõjuvad, saame teada paari nädala pärast. Mul on olemas toidukava, mida ma kasutan nõustamiseks ja ideede ammutamiseks. Seal on kirjas, et õhtusöögi peab kindlasti ära sööma, ükskõik, kui hilja peale see jääb. Loomulikult on tähtsaim see, mis seal söögi sees on, et poleks midagi rasket, aga nipid, kuidas hoida kergust, on seal välja toodud. 

Järgmiseks trennigraafik. Esimene kuu, et mitte end rebestada, hakkan tegema trenni neli korda nädalas. Mida, kuidas, kus? - selgub asjade käigus. Kindlasti tuleb sinna cardio, lifiting, ja niisama jalutamine. (Mis on vist iseenesest ka cardio, hihi). 

Miks mulle tundub, et alustasin valesti ja pidanuks juba esimesest päevast trenniga alustama? 
Sest niiii kuramuse raske on lükata ennast täna liikuma. Ma ikka veel kogun hoogu ja vabandusi. Kuid tänane päev ei ole sugugi lõppenud. Ootan pimedust, et oma täispumbatud 'päästerõngas' väikesele jooksutiirule viia. Shy starter I am.



Nagu teada, on toit suurim osa kehamuutmise protsessist. 
Võid ju teha trenni 2-3 tundi päevas, aga mis toimub ülejäänud 21h? 
Läbisin novembris väljakutse (iseendale) elimineerida oma toidu- ja söögikordadest suhkur ja alkohol. See oli väga edukas! Ei teinud ühtegi pattu selle aja jooksul (endalegi üllatuseks) ning tulemused olid jalustrabavad: -7kg, juuksed ei langenud enam hunnikutes välja, energiat hommikul kell 5.40 ärgata jagus küllaga. Kui keegi on huvitatud detailidest ning kuidas täpselt see mõjus, siis challenge'i kulgu saab näha mu instagrami kontolt: https://www.instagram.com/dailymisskriss/ (Ja kui ei soovi follow nuppu vajutada, otsi hashtagi nosugarnoalcohol
Nüüd see väljakutse jätkub. Kuid seekord 60 päeva! Reeglid on lihtsad: EI alkoholile ning lisatud suhkrule. Basicly, kuna suhkur on igas kuramuse asjas (nagu õppisin the hard way), võin süüa ainult värsket kraami. Luban endale piimanatukest kohvi sisse ning törts kreeka jogurtit toorsalatisse (et ekstrasüütule oliiviõlile puhkust vahel anda). Paki riivitud juustuga käin ettevaatlikult läbi ning uut ei osta ning Eestist kaasatoodud leib tuleb samuti ära nautida.

Astugem esimese päeva detailidesse:
Mis oli esimese päeva menüüks?
H: Omlett seente ja porrulauguga. Kõrvale must leib tomatiga. Sool+pipar
L: Sinepimarinaadis kanatükid juurviljadega (kõik paprikavärvid, baklažaan, sibul, porgand, petersell)
O: Banaan
Õ: Sama, mis lõuna, korraga tehtud portsjon oli jaotatud kaheks toidukorraks, I didn't mind. 
Vahepaladeks õun ning 3liitrit vett.




Ei ühtegi pattu. (Välja arvatud siis lack of training). 

Algas hästi, kui nüüd järele mõelda. I have a good feeling about this! 

Olkser! Eemaldun interneedusest ja hakkan liigutama! 



Sunday 10 January 2016

BeFit: kahe kuuga bikiini-vormi!

Lugesin seda lauset juba eelmise aasta suvel.

Tegemist on meie kevad-suvisel perioodil kestnud konkursi uue etapiga ning ka seekord kuulutab ajakiri Fitness Hers välja võistluse naistele, kes on valmis väljakutseks kahe kuuga end parimasse kehavormi treenima.

Osalesin.
Aga ega sellest miskit muud head välja ei tulnud, kui hea kogemus, sissejuhatus.

Olin juba pool aastat enne seda teinud trenni ja konkurss saabus just sel hetkel, kui keha avastas, et peaks seisaku korraldama. Teate ju küll, et mingi hetk muutud üha väiksemaks/kergemaks, aga siis on STOPP. Jah. Niisiis. Sinna see jäigi.
Pärast seda trenni nii väga ei teinud. Teate ju küll, et härra või proua Motivatsioonipuudulikkus virutab meile vahel korralikult vastu pead ja 'kahtlastel' asjaoludel tunned end liialt nõrgana, et uuesti püsti tulla. Mõttetuid vabandusi, miks mitte ennast liigutada, oli sama palju kui karamellijäätises kaloreid.
Tuli sügis, talv, JÕULUD.
Jõulud Eestis. Üks jubedaim/mõnusaim lausnäostkõigesisseajasisem püha. Lisaks veel sellele, et ma polnud Eestis juba paar kuud käinud, pidin ju kõike korraga endale taastutvustama: pelmeenid, seljanka, kohukesed, kohupiimakreemid, mündijäätised, mulgi kapsas, praaaaaaad.. Oeh. Tuleb lausa rõõm, et olen taas oma teises kodus (riigis), kus sellist luksus-sööki ei leidu. Natuke nagu sohitegu, tundub, aga igal maal omad meelitavad kaloripommid..





Osalen.
Tean, et seekord tuleb sellest päris palju head välja! Ja 'uus etapp' kõlab paljulubavalt.

Kõik algas väikesest mustast kleidist.
Proovisin pisikest daamilikku ürbikut siis selga.
Halb mõte.
Enesetunde koha pealt.
Aga see oli justkui slap in the face, taasärkamine, et peaks jälle hakkama takistama kehal voldimäeks muutumist.

Täitsin ära Osalemisankeedi.
Mõned alustavad uusaasta resulotsioonide täitmist esimesel jaanuaril. Teised 2.veebruar. Kolmandad teevad lihtsalt nalja.
Mina alustan esmaspäeval. Minu konkurss algab 11.jaanuar (peaaegu nagu esimene jaanuar, aga topeltnägemisega), ja tehniliselt lõppeb 11.märts. Loodetavasti on selleks ajaks saanud sellest juba elustiil, ning ei kavatsegi lõppeda.






Mis on eesmärgiks? Superluks, ülihott, rannamimmu suvekeha.
Aga ausalt? Eesmärgiks on tegelikult saada tervemad juuksed, tugevam füüsis, head küüned, pikad ripsmed, vähem vistrikke, ning enam-vähem mitte-nii-valulik-teistel-vaadata bikiinikeha.
Söök on kõige alus. Ja trenn on selle tala. (Käib vist asi nii?)

TEEME (überkuuma ülirohelise taldrikutäie, liitritekaupa vee tarbimise, ja veel räme trennisweatingu) ÄRA 2016