Thursday, 4 February 2016

WEEK 3 - completed! + 4th week so far

Kokkuvõte vahepeal toimuvast + mõtisklused.

Iga nädal algab erinevalt. Ma pole kuidagi leidnud tasakaalu söögi ja trenni vahel, (mis mu kehale sobiks), seega igal algaval nädalal olen proovinud teha asju erimoodi.
Esimese nädala tegin trenni pärastlõunal või siis, kui parasjagu tuju tuli (polnud kindlat aega planeeritud), enne seda aga polnud söönud rohkem kui neli tundi. See ei läinud sugugi hästi, kuna energiat treenimiseks ei olnud. Kartus oli, et kui ma vahepeal lõunat ka söön, siis läheb aeg kuidagi käest ära ja siis tuleb juba peiks töölt, pole mingit aega enam elutoas trenniga rassida.. Üritasin väiksema vahemaaga - kaks tundi. Trenni tehes tulid siuksed iiveldushood, sest kõht oli veel liiga täis, ja ka see pole väga õige/tervislik.

Selle nädala esmaspäevast olen leidnud tasakaalu. Kell 7.30 on hommikusöök. See täidab kõhu korralikult kolmeks tunniks. Mingit vahesnäki vajadustki pole. (Vahepaladeks on peaaegu alati õun). Teen oma tunnise higistamise ära (seni 11.-14.00 vahel) ning koheselt pärast fitnessvideo lõppu lippan kööki salatit tegema.
Mõni hetk on nii suur uni peal, et heidan paariks tunniks hommikupoole uuesti tudisse, selle tõttu ka veidi hilisem aeg trenniks. Pole veel välja selgitanud põhjust, miks unisus peal on..

Räägiks numbritest.
Esimene kaalunumber näitas 78kg. Praeguseks on see kukkunud 75kg peale ja seal ta rõõmsalt omaette seisab. Ei taha mitte kuidagi langeda enam. Küllap on see peki- ja musklivahetuse aeg. Muutusi on juba silmaga näha. Kolme nädalaga (mõõdan end iga esmaspäeva hommikul enne sööki), olen kaotanud kogu oma kehalt kokku 17cm. Kõige rohkem taljelt - 7cm. SUCCESS

Trennid olen kõik teinud oma väikeses korteris, vaiba peal. Juutuubist tuleb video, mille järgi end proovile panen. Botased on pehme tallaga, niiet hüpates põrand ei rapu. (Pealegi, samm peaks olema pehme ning kontrollitud, et mitte põlve põrutada).
Algul arvasin, et trenni saab 'korralikult' teha ainult jõusaalis, kuid sain aru, et nii see ei ole. Täiesti vabalt saab hakkama kodus. Piisab vaid internetiühendusest, mis video ära laeb; kõlarist ning väikesest (või suurest) ekraanist. Ei pea 'kulutama' raha jõusaali tasude peale.
Muidugi on kergem ja mugavam teha trenni selleks määratud hoonetes, kus on kõik vajalikud (ja mitteniivajalikud jõllitavad) atribuutid olemas, kuid end näitena tuues saan kinnitada, et trenni saab teha ka tasuta.



Olen arusaamisele jõudnud, et igasugused proteiinipulbrid/toidulisandid pole sugugi nii vajalikud kui promotakse. Me saame kõik tegelikult juba toidust kätte. Eriti, kui tegu on inimesega, kes püüdleb tervisliku eluviisi eluaegse hoidmisega ning ei soovi sellest arendada professionaalset eriala. Muidugi, kui tegu on hardcore atleediga, kes teeb trenni rohkem kui neli tundi päevas, kuus päeva nädalas ning pole võimalik kohe pärast trenni miskit kõhtutäitvat makrotoitainetest koosnevat einet nautida..
Ja detox teed? Lisage kõhulahtistit rohelise tee sisse.




Oh jeerum! Ma ei tea, kust see dislike nende lisaainete vastu on tulnud.. Olen oma elus korra ostnud proteiinipulbrit, selle ka korralikult ära tarbinud, samal ajal toitunud tervislikult, kuid mingit lisapowerit sellest saanud ei ole. Ainus efekt, mille pulbrilt sain, oli näljatunde kadumine. Väga vahva ja värki, kuid kust saab mu keha nüüd ülejäänud vajalikud ained kätte, et ehitada musklit, kui enam miskit ei söö? (Käisin trennis õhtuti, seega jäi õhtusöök söömata).
Küllap olen harjunud 'puhtast' toidust (juurviljad, puuviljad, köögiviljad, ja tailiha) tulenevate tulemustega.


Iga keha on erinev. Iga keha reageerib erinevalt. Iga keha muutumisprotsessi aeg on erinev.
Varem ma ei saanud sellest aru. Mul oli peas pidev näägutav vingumisaldis hääl, mis alatasa jorises, et miks mina ei saa süüa iga päev jäätist ja näha välja nagu Katy Perry? Miks mina ei saa ajada näost sisse saia ja pirukaid nagu naabritüdruk, kes on ajakirja kaanelt maha astunud, ikka veel normaalkaalus? Mäkist mööda kõndides näen aknast, kuidas piitspeenikesed neiud burksi naudivad, ise superrõõmsad. Aga ma ei tea nende taustalugu. Kõigil on oma lugu. Mõnel on lihtsalt geenidega väga hästi vedanud, teistel on super ainevahetus, kolmandad teevad rämedalt trenni.
Kõige lihtsam on minu jaoks unustada ümbrus, lõpetada enda võrdlemine teistega. Olla õnnelik oma protsessi, teekonna üle.
Eesmärgi püstitamine on tähtis. Kuid see aeg, mis selle saavutamiseks kulub, peab olema sama tähtis ning nauditav. 

Lõpetasin enda keelamise patuseid toite süüa. Selle asemel aga, enne käe väljasirutamist Kirju Koera kommipaki järele, võtan ma aja korraks maha ning mõtlen korralikult ja teadlikult, võttes arvesse kõiki oma eesmärke, kas mul on seda vaja, või tahan kommi süüa vaid vanast harjumusest. Ja käsi langeb, kommid jäävad turvaliselt pakendisse. Ka poes on mul oma taktika. Kui näen jäätist (või muud teelt eemale viivat ebavajalikest ainetest koosnevat snäkki), ütlen ma endale, et järgmine kord ostan. Las ta jääb veel letile. Ja nii iga kord.


Oi kurrja. Sellest sai pikk rambling.
Kõik läheb hetkel aeglaselt ja kenasti. Eile jooksin esimest korda 3km ilma vahepealsete puhkepausideta. Ja juba see tähendab minu jaoks väga suurt võitu!

1 comment:

  1. ooooo 3 km :D guud.
    im very happy for juu, aga kas sul on selleks ka mingi plaan kui tuleb back to work laiff jms? siis tuleb kaos :D no mul kyll on. v no ma söön kuidagi siis kui aega on / meelde tuleb, mis iseenesest jälle ei ole tervislik. kyll aga pekisäästlik vist? tglt ma ramblin seda siia lootusega et keegi kunagi ei loe :D

    ReplyDelete